Rahapoliitika lahknevus maailmas on süvenemas

„Vaid kuud enne seda, mil Föderaalreservilt oodatakse intressimäärade tõstmist, on rahapoliitika lahknevus väga selgelt nähtav,“ ütles Spiro Sovereign Strategy tegevdirektor Nicholas Spiro.

„Tõepoolest, need lahknevused on kohati isegi riikide vahel, kellel on samasugused majanduslikud probleemid: kesine majanduskasv ja kõrge inflatsioonimäär. Venemaa vähendab agressiivselt intressimäärasid, aga Brasiilia hoopis tõstab neid,“ ütles Spiro.

Brasiilia, mis on Lõuna-Ameerika suurim majandus, tõstis juunis baasintressimäära 50 baaspunkti võrra 13,75 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2009. aasta jaanuarist.

Tõsi, rahapoliitika karmistamisel Brasiilias ja USAs on väga erinevad põhjused. Brasiilias loodavad ametnikud, et intressimäärade tõstmine aitab kärpida inflatsiooni, mis on 11 aasta kõrgeimal tasemel. USA puhul hakatakse intressimäärasid aga tõstma nullprotsendi pealt esimest korda finantskriisist alates.

Siiski on selline rahapoliitika lahknevus majandusteadlaste sõnul väga erakordne.

„Viimaste rahapoliitika tsüklite ajal on intressimäärade muutmine olnud palju rohkem sünkroonis. Seega esitab praegune olukord meile suure väljakutse. Olukorra põhjus aga seisneb selles, et USA suutis oma probleemidega tunduvalt kiiremini toime tulla,“ ütles UBSi Euroopa peaökonomist Reinhard Cluse.

Erinevate riikide rahapoliitika lahknemine tõenäoliselt järgmiste kuude jooksul süveneb. Riigid üritavad toime tulla keskkonnas, mida iseloomustavad madalad toorainehinnad ja aeglustuv Hiina majandus. Muidugi mõjutavad olukorda ka Kreeka situatsioon ja USA rahapoliitika normaliseerumine.

Šveitsi, Norra, Rootsi ja Austraalia keskpangad on rahapoliitika täiendava lõdvendamise samuti lauale jätnud.